Oratastic▸Norra keele minigrammatika▸ Omadussõnad (Adjektiv)
Käänamine määratud vormis
Kui omadussõna on määratud vormis nimisõna ees, peab ka omadussõna olema määratud vormis. Omadussõna määratud vorm on sama, mis mitmusel, ja lõpeb peaagu alati –e’ga. Määratud vormis on enamasti omadussõna ees omadussõna määrav artikkel: den – mees- ja naissoo korral, det – kesksoo korral ja de mitmuse korral:
| Meessugu | Naissugu | Kesksugu | Mitmus |
| den pene byen (ilus linn) | den pene stranda (ilus rand) | det pene stedet (kena koht) | de pene fjellene (ilusad mäed) |
| den store gutten (suur poiss) | den store flaska (suur pudel) | det store barnet (suur laps) | de store bilene (suured autod) |
Omadussõnadel hel (terve) ja halv (pool) ei ole tavaliselt määratud vormis omadussõna määratud artiklit:
| Määramata vorm | Määratud vorm |
ei hel uke (terve nädal) et helt år (terve aasta) | hele uka hele året |
ei halv flaske (pool pudelit) et halvt program (pool programmi) | halve flaska halve programmet |
Liten (väike) ja annen (teine)
Neil sõnadel on erandlik käänamine:
| Meessugu | Naissugu | Kesksugu | Mitmus |
Määramata vorm en liten gutt (väike poiss) | ei lita jente (väike tüdruk) | et lite barn (väike laps) | små barn (väiksed lapsed) |
| en annen gutt (teine poiss) | ei anna jente (teine tüdruk) | et annet barn (teine laps) | andre barn (teised lapsed) |
Määratud vorm den lille gutten | den lille jenta | det lille barnet | de små barna |
| den andre gutten | den andre jenta | det andre barnet | de andre barna |
Võrdlusastmed
Omadussõnu käänatakse kesk- ja ülivõrdes. Kõige levinumad lõpud on vastavalt –ere ja –est. –lig ja –som lõppudega omadussõnade ülivõrde lõpuks on –st. –el, -en, -er’ga lõppevate omadussõnade kesk- ja ülivõrdevormid on lühendatud ja –e kaob:
| Keskvõrre | Ülivõrre | |
| varm (soe) | varmere (soojem) | varmest (kõige soojem) |
| deilig (imeline) | deiligere | deiligst |
| enkel (lihtne) | enklere | enklest |
Mõned sõnad käänduvad ebareeglipäraselt:
| Keskvõrre | Ülivõrre | |
liten (väike) stor (suur) gammel (vana) ung (noor) lang (pikk) god (hea) ille (halb) tung (raske) | mindre større eldre yngre lengre bedre verre tyngre | minst størst eldst yngst lengst best verst tyngst |
-sk-lõpuliste, pikkade omadussõnade ja kesksõnade kesk- ja ülivõrre moodustatakse sõnade mer ja mest abil:
| Keskvõrre | Ülivõrre | |
praktisk (praktiline) spennende (põnev) kjent (tuntud) | mer praktisk mer spennende mer kjent | mest praktisk mest spennende mest kjent |