Oratastic▸Norra keele minigrammatika▸ Laused (Setninger) Laused Setninger Kuna norra keeles ei ole käändeid, on lause ülesehitus suhteliselt range. Näiteks on eesti keeles võimalik tegijast aru saada lausetes Poiss lõi tüdrukut ja Tüdrukut lõi poiss. Mõlemal juhul on lööjaks poiss. Norra keeles muutuks samade lauseliikmete vahetamisel ka tegija: Gutten slo jenta ja Jenta slo gutten. Esimese … Read more
Oratastic▸Norra keele minigrammatika▸ Eessõnad (Preposisjoner) Eessõnad Preposisjoner Eessõnad on nimisõna või asesõna ees ja väljendavat nimi- või asesõna suhet ülejäänud lausega. Eesti keeles väljendatakse selliseid suhteid enamasti käänete, määrsõnade ja kaassõnadega. Kui tuua paralleele eesti keele käänete ja norra keele vahel, siis võiksid käänete kõige tavalisemad vasted olla järgnevad: nimetav – Er Agnieszka sykepleier? – … Read more
Oratastic▸Norra keele minigrammatika▸ Määrsõnad (Adverb) Määrsõnad Adverb Määrsõnad annavad tervele lausele või lause osale lisainformatsiooni. Kõige tihedamini näitavad määrsõnad, kus, millal või kuidas midagi toimub. Määrsõnu ei käänata soos ja arvus. Tähenduse järgi jaotatakse määrsõnad rühmadesse: Ajamäärused da – siis nå – praegu alltid – alati aldri – mitte kunagi sjelden – harva ofte – … Read more
Oratastic▸Norra keele minigrammatika▸ Asesõnad (Pronomen) Asesõnad Pronomen Asesõnu kasutatakse nime või nimisõna asemel. Isikulised asesõnad (personlige pronomen): Subjektivorm objektivorm enesekohane vorm Ainsus 1 2 3 3 3 3 jeg (mina) du (sina) han (tema, ms) hun (tema, ns) den (see, ms + ns) det (see, ks) meg deg ham/han henne den det meg deg … Read more