Nimisõnad
Substantiv
Nimisõnad on inimeste, kohtade, asjade, nähtuste jms nimed.
Üldnimed on inimeste, loomade, tegevuste, olukordade jms üldised nimetused, näiteks: en mann (mees), ei kvinne (naine), løping (jooksmine), vennlighet (sõprus).
Pärisnimed on kindlate isikute, loomade, kohtade, asutuste jms nimed ja need kirjutatakse suure algustähega, näiteks: Per, Kari, Pus, Bergen, India, Koranen.
Sugu
Üldnimed jaotatakse soo järgi rühmadesse. Sarnaselt saksa ja vene keelega on norra keeles kolm sugu: meessugu(hankjønn), naissugu (hunkjønn) ja kesksugu (intetkjønn). Meessoost sõnade artikkel on en, naissoost sõnade artikkel ei ja kesksoost sõnade artikkel et:
| meessugu | Naissugu | kesksugu |
| en mann (mees) | ei kone (naine) | et navn (nimi) |
| en gutt (poiss) | ei jente (tüdruk) | et bord (laud) |
Naissoost sõnade puhul võib artikli ei asemel kasutada ka artiklit en. Kõnekeeles on Norras siiski levinum variant ei.
Sõnade sool ei ole enamasti loogilist seletust ja see tuleb õppida osana sõnast.
Nimisõnade käänamine
|
Ainsus (Entall) |
Mitmus (Flertall) |
|||
|
Määramata
(Ubestemt form)
|
Määratud
(Bestemt form)
|
Määramata
(Ubestemt form) |
Määratud
(Bestemt form) |
|
|
Meessugu
(hunkjønn) |
ei jente (tüdruk) | jenta | jenter | jentene |
| ei dør (uks) | døra | dører | dørene | |
|
Meessugu
(hankjønn) |
en gutt (poiss) | gutten | gutter | guttene |
| en skole (kool) | skolen | skoler | skolene | |
|
Kesksugu
(intetkjønn) |
et bilde (pilt) | bildet | bilder | bildene |
| et program (programm) | programmet | programmer | programmene | |
Määratud vorm:
Ainsuse määratud vormis saavad meessoost sõnad lõpu –en, naissoost sõnad lõpu –a ja kesksoost sõnad lõpu –et.
Mitmus:
Mitmuse määramata vormis saavad enamus nimisõnu lõpu –er ja mitmuse määratud vormis lõpu -(e)ne. Kesksoost sõnade mitmuse määratud vormi lõpuks võib olla ka –a.
Ühesilbilised kesksoost nimisõnad on mitmuse määramata vormis lõputa:
| Ainsus Mitmus | |||
| Määramata | Määratud | Määramata | Määratud |
et land (maa) et glass (klaas) et hus (maja) et barn (laps) | landet glasset huset barnet | land glass hus barn | landene/landa glassene/glassa husene/husa barna |
Inimeste ja ametitega seotud nimisõnad, mis lõpevad –er’ga, ja ka mõned teised nimisõnad, mis lõpevad –er’ga, saavad mitmuse määramata vormis lõpuks vaid –e:
| Ainsus | Mitmus | ||
| Määramata | Määratud | Määramata | Määratud |
en ester (eeslane) en baker (pagar) en genser (kampsun) | esteren bakeren genseren | estere bakere gensere | esterne bakerne genserne |
Mõned sõnad saavad mitmuse määramata vormis lühendatud kuju:
| Ainsus | Mitmus | ||
| Määramata | Määratud | Määramata | Määratud |
en regel (reegel) ei søster (õde) et mønster (muster) | regelen søstera mønsteret | regler søstre mønstre | reglene søstrene mønstrene |
Mõned tihtikasutatavad nimisõnad käänduvad ebareeglipäraselt:
| Ainsus | Mitmus | ||
| Määramata | Määratud | Määramata | Määratud |
ei bok (raamat) ei mor (ema) ei natt (öö) ei tann (hammas) en bror (vend) en fot (jalg) en mann (mees) et tre (puu) et øye (silm) et kne (põlv) | boka mora natta tanna broren foten mannen treet øyet kneet | bøker mødre netter tenner brødre føtter menn trær øyne knær | bøkene mødrene nettene tennene brødrene føttene mennene trærne øynene knærne |
Osadel sõnadel ei ole mitmust:
- Loendamatud asjad: snø (lumi), korn (mais), mel (jahu), ris (riis), melk (piim), sand (liiv), luft (õhk), silke (siid).
- Abstraktsed mõisted: takknemlighet (tänulikkus), tro (usk), tvil (kahtlus), lykke (õnn)
Osasid sõnu kasutatakse enamasti mitmuses, kuigi kõik sõnad ei kattu eesti keele mitmuslike sõnadega: penger (raha), forfedre (esiisad), briller (prillid), søsken (õed-vennad), grønnsaker (köögivili).
Kuuluvuse väljendamine
Eesti keeles kasutatakse kuuluvuse väljendamiseks omastavat käänet. Norra keeles käändeid ei ole ja kuuluvust väljendatakse eessõna või fraasi lõppu lisatava s’ abil.
| Huset til Larsen – Larsenite maja |
| Larsens hus – Larsenite maja |
| Familien til Agnieszka – Agnieszka perekond |
| Johannes’ familie – Johannese perekond |
Näidetest on näha, et eessõna abil moodustatava konstruktsiooni puhul on nimisõna määratud vormis, fraasi lõpus oleva s’ korral aga määramata vormis. Ülakoma lisatakse sellisel juhul, kui fraasi lõppu jääb s, x või z.