Oratastic▸Norra keele minigrammatika▸ Tegusõnad (Verb)

Tegusõnad

Verb

Tegusõnadega väjendatakse tegevusi, juhtumisi ja olukordi.
Tegusõnadel on erinevad vormid:
Tegevusnimi (infinitiiv): å finne (leidma), å hilse (tervitama)
Olevik: finner, hilser
Minevik: fant, hilste
Täismineviku kesksõna (perfekti partitsiip): funnet (leidnud), hilst (tervitanud)
Oleviku kesksõna (oleviku partitsiip): løpende (joostes), hilsende (tervitades)

Tegusõnadel on kaks pöördelõppudega moodustatavat ajavormi: olevik (presens) ja minevik (preteritum). Teised ajavormid moodustatakse abitegusõna ja põhitegusõnaga, mis on oleviku kesksõna või tegevusnime vormis. Abitegusõnadena kasutatakse enamasti tegusõnu ¬ha:
Presens (olevik):
Jeg bor i Bergen. – Ma elan Bergenis.
Preteritum (minevik):
Jeg bodde i Bergen. – Ma elasin Bergenis.

Presens Perfektum (täisminevik):
Jeg har bodd i Bergen. – Ma olen Bergenis elanud.
Preteritum Perfektum (enneminevik):
Jeg hadde bodd i Bergen. – Ma olin Bergenis elanud.

Infinitiiv

Infinitiiv on tegusõna sõnaraamatuvorm. Enamasti lõpeb infinitiiv –e-ga. Mõned lühikesed tegusõnad lõpevad ka teiste vokaalidega: å lese (lugema), å reise (reisima), å komme (tulema), å tro (uskuma), å gå (minema).

Infinitiiv ilma å-ta võib lauses olla öeldise osa. Sel juhul on ees enamasti modaalverb (skal, vil, må, bør, kan) või få:

Jeg kan svømme. – Ma oskan ujuda.

Du får gå. – Sa võid minna.

Paljude teiste verbide järel kasutatakse infinitiivi koos å-ga:

Henrik liker å spille dataspill – Henrikile meeldib arvutimänge mängida

Olevik

Olevikus on peaagu kõikide tegusõndae lõpuks –r, mis lisatakse infinitiivile. Norra keeles ei pöörata tegusõnu isikus ja arvus. Seega on tegusõna olevikuvorm igal pool ühesugune:

Han bor i Bergen og jobber på universitetet. – Ta elab Bergenis ja töötab ülikoolis.

Vi bor i Bergen. – Meie elame Bergenis.

Osadel tihtikasutatavatel tegusõnadel on olevikus teistsugune vorm kui infinitiivis:

Infinitiiv		Olevik
å være	olema	er
å vite	teadma	*vet*
å gjøre	tegema	*gjør*
*å spørre*	küsima	*spør*
*å si*	ütlema	*sier*

Luna er sulten. – Luna on näljane.

Jeg vet det. – Ma tean seda.

Hva gjør du? – Mida sa teed?

Alle spør hvor du er. – Kõik küsivad, kus sa oled.

Jeg sier ikke noe. – Ma ei ütle midagi.

Olevikku kasutatakse hetkel toimuvate tegevuste ja esinevate olukordade ning korduvate tegevuste puhul:

Luna er sulten. – Luna on näljane

Henrik går på styrketrening om lørdagen. – Henrik käib laupäeviti jõutrennis

Minevik (preteritum) ja täisminevik (presens perfektum)

Minevik moodustatekse uue lõpu või muutustega tegusõna sees.

Täisminevik moodustatakse abitegusõnaga, milleks enamasti on har.

Nõrgad tegusõnad

Nõrgad tegusõnad on tegusõnad, millel on minevikus pöördelõpp. Minevikulõpu tunnuse järgi jaotatakse nõrgad verbid nelja rühma:

Lõpus on –et:

Infinitiiv	Olevik	Minevik	Perfekti partitsiip
vaske (pesema)	vasker	vasket	vasket
hente (tooma)	henter	hentet	hentet
snakke (rääkima)	snakker	snakket	snakket
hate (vihkama)	hater	hatet	hatet

Selliste sõnade perfekti partitsiibi lõpp on –et.

Lõpus on –te:

Infinitiiv	Olevik	Minevik	Perfekti partitsiip
kjøpe (ostma)	kjøper	kjøpte	kjøpt
lese (lugema)	leser	leste	lest
spise (sööma)	spiser	spiste	spist
spille (mängima)	spiller	spilte	spilt

Võrreldes minevikuga ei ole perfekti partitsiibi lõpus –e’d.

Lõpus on –de:

Infinitiiv	Olevik	Minevik	Perfekti partitsiip
leve (elama)	lever	levde	levd
bygge (ehitama)	bygger	bygde	bygd
lage (valmistama)	lager	lagde	lagd
pleie (hooldama)	pleier	pleide	pleid

Võrreldes minevikuga ei ole perfekti partitsiibi lõpus –e’d.

Lõpus on –dde:

Infinitiiv	Olevik	Minevik	Perfekti partitsiip
å bo (elama)	bor	bodde	bodd
å bety (tähendama)	betyr	betydde	betydd
å nå (kohale jõudma)	når	nådde	nådd

Võrreldes minevikuga ei ole perfekti partitsiibi lõpus –e’d.

Perfekti partitsiipi kasutatakse enamasti täis- ja ennemineviku moodustamisel (har bygd – on ehitanud; hadde bygd – oli ehitanud)