Tegusõnad
Verb
Tegusõnadega väjendatakse tegevusi, juhtumisi ja olukordi.
Tegusõnadel on erinevad vormid:
Tegevusnimi (infinitiiv): å finne (leidma), å hilse (tervitama)
Olevik: finner, hilser
Minevik: fant, hilste
Täismineviku kesksõna (perfekti partitsiip): funnet (leidnud), hilst (tervitanud)
Oleviku kesksõna (oleviku partitsiip): løpende (joostes), hilsende (tervitades)
Tegusõnadel on kaks pöördelõppudega moodustatavat ajavormi: olevik (presens) ja minevik (preteritum). Teised ajavormid moodustatakse abitegusõna ja põhitegusõnaga, mis on oleviku kesksõna või tegevusnime vormis. Abitegusõnadena kasutatakse enamasti tegusõnu ¬ha:
Presens (olevik):
Jeg bor i Bergen. – Ma elan Bergenis.
Preteritum (minevik):
Jeg bodde i Bergen. – Ma elasin Bergenis.
Presens Perfektum (täisminevik):
Jeg har bodd i Bergen. – Ma olen Bergenis elanud.
Preteritum Perfektum (enneminevik):
Jeg hadde bodd i Bergen. – Ma olin Bergenis elanud.
Infinitiiv
Infinitiiv ilma å-ta võib lauses olla öeldise osa. Sel juhul on ees enamasti modaalverb (skal, vil, må, bør, kan) või få:
Olevik
Olevikus on peaagu kõikide tegusõndae lõpuks –r, mis lisatakse infinitiivile. Norra keeles ei pöörata tegusõnu isikus ja arvus. Seega on tegusõna olevikuvorm igal pool ühesugune:
Osadel tihtikasutatavatel tegusõnadel on olevikus teistsugune vorm kui infinitiivis:
Infinitiiv | Olevik | |
å være | olema | er |
å vite | teadma | vet |
å gjøre | tegema | gjør |
å spørre | küsima | spør |
å si | ütlema | sier |
Luna er sulten. – Luna on näljane.
Jeg vet det. – Ma tean seda.
Hva gjør du? – Mida sa teed?
Alle spør hvor du er. – Kõik küsivad, kus sa oled.
Jeg sier ikke noe. – Ma ei ütle midagi.
Olevikku kasutatakse hetkel toimuvate tegevuste ja esinevate olukordade ning korduvate tegevuste puhul:
Luna
er sulten. – Luna on näljaneHenrik
går på styrketrening om lørdagen. – Henrik käib laupäeviti jõutrennisMinevik (preteritum) ja täisminevik (presens perfektum)
Minevik moodustatekse uue lõpu või muutustega tegusõna sees.
Täisminevik moodustatakse abitegusõnaga, milleks enamasti on har.
Nõrgad tegusõnad
Nõrgad tegusõnad on tegusõnad, millel on minevikus pöördelõpp. Minevikulõpu tunnuse järgi jaotatakse nõrgad verbid nelja rühma:
- Lõpus on –et:
Infinitiiv | Olevik | Minevik | Perfekti partitsiip |
vaske (pesema) | vasker | vasket | vasket |
hente (tooma) | henter | hentet | hentet |
snakke (rääkima) | snakker | snakket | snakket |
hate (vihkama) | hater | hatet | hatet |
Selliste sõnade perfekti partitsiibi lõpp on –et.
- Lõpus on –te:
Infinitiiv | Olevik | Minevik | Perfekti partitsiip |
kjøpe (ostma) | kjøper | kjøpte | kjøpt |
lese (lugema) | leser | leste | lest |
spise (sööma) | spiser | spiste | spist |
spille (mängima) | spiller | spilte | spilt |
Võrreldes minevikuga ei ole perfekti partitsiibi lõpus –e’d.
-
Lõpus on –de:
Infinitiiv | Olevik | Minevik | Perfekti partitsiip |
leve (elama) | lever | levde | levd |
bygge (ehitama) | bygger | bygde | bygd |
lage (valmistama) | lager | lagde | lagd |
pleie (hooldama) | pleier | pleide | pleid |
-
Lõpus on –dde:
Infinitiiv | Olevik | Minevik | Perfekti partitsiip |
å bo (elama) | bor | bodde | bodd |
å bety (tähendama) | betyr | betydde | betydd |
å nå (kohale jõudma) | når | nådde | nådd |
Perfekti partitsiipi kasutatakse enamasti täis- ja ennemineviku moodustamisel (har bygd – on ehitanud; hadde bygd – oli ehitanud)