Oratastic

Laused (Setninger)

by
Oratastic▸Norra keele minigrammatika▸  Laused (Setninger)

Laused

Setninger

Kuna norra keeles ei ole käändeid, on lause ülesehitus suhteliselt range. Näiteks on eesti keeles võimalik tegijast aru saada lausetes Poiss lõi tüdrukut  ja Tüdrukut lõi poiss. Mõlemal juhul on lööjaks poiss. Norra keeles muutuks samade lauseliikmete vahetamisel ka tegija: Gutten slo jenta  ja  Jenta slo gutten. Esimese lause puhul oleks lööjaks gutten(poiss), teise lause puhul jenta (tüdruk).

Norra keeles on pea- ja kõrvallause ülesehitus erinev.

Pealause:

alus/koht, aeg vms tegusõna 1 alus määrus tegusõna 2 sihitis määrus (koht, aeg)
1.Nils bor i Bergen nå.
2.Jeg spiser ikke kjøtt.
3.I dag har han ikke vært hjemme.
4.Hvem skal på butikken?
5. Snakker du norsk?
Jutustavates lausetes ja küsisõnadega (hvem, hva, hvordan jne) algavates küsimustes on tegusõna teisel kohal. Alus on tegusõna ees või järel. Kas-küsimustes on tegusõna esimesel kohal.

Lausete tõlked:

  1. Nils elab praegu Bergenis.
  2. Ma ei söö liha.
  3. Ta ei ole täna tööl käinud.
  4. Kes läheb poodi?
  5. Kas sa räägid norra keelt?
Kõrvallause:
  sidesõna alus määrus tegusõna sihitis  (koht, aeg)
1.Hun forteller at hun ikke finner passet sitt.
2.Han må endre kostholdet fordi han har dårlig helse.
3. Da hun dro til Afrika, fikk hun malaria.
4.Han liker filmer som ikke slutter trist.

Lausete tõlked:

  1. Ta räägib, et ta ei leia oma passi.
  2. Ta peab toitumist muutma, sest tal on halb tervis.
  3. Kui ta läks Aafrikasse, sai ta malaaria
  4. Talle meeldivad filmid, mis ei lõpe kurvalt.

Pea- ja kõrvallause ülesehituse suurim erinevus on (eitava) määruse asukoht. Pealauses asub see pärast esimest tegusõna (Jeg liker ikke det – Mulle ei meeldi see), kõrvallauses aga enne tegusõna ((Hun sier) at hun ikke liker det).

Lausete ühendamine:

Pealauseid ühendavad konjunktsioonidSubjunktsioonid juhatavad sisse kõrvallauseid

1.Riene har begynt, og hun mangler pass.

2.Agnieszka kommer fra Polen, men hun snakker norsk.

3.Det er fødselsdagen til Anna, så Gatis vil lage frokost til henne.

4.Gatis skal til Norge, for han vil besøke vennene sine.

1.Hun vil lære seg norsk, fordi hun bor i Norge.

2.Hvis du ikke finner passet ditt, kan vi ikke hjelpe deg.

3.Det er hans sykkel som ble stjålet.

4.Hun spør om hun kan sende pakken til Estland.

5.Nils synes at hun har en fin telefonstemme.

1.Haigushood on alanud ja tal ei ole passi

2.Agnieszka tuleb Poolast, aga ta räägib norra keelt

3.On Anna sünnipäev, seega tahab Gatis talle hommikusööki valmistada.

4.Gatis läheb Norrasse, sest ta soovib oma sõpru külastada.

1.Ta tahab norra keelt õppida, sest ta elab Norras

2.Kui sa ei leia oma passi, ei saa me sind aidata.

3.See on tema ratas, mis varastati.

4.Ta küsib, kas ta võib paki Eestisse saata.

5.Nils arvab, et tal on hea telefonihääl.

Innhold