Oratastic

Asesõnad (Pronomen)

OratasticNorra keele minigrammatika▸  Asesõnad (Pronomen)

Asesõnad

Pronomen

Asesõnu kasutatakse nime või nimisõna asemel.

Isikulised asesõnad (personlige pronomen):

  Subjektivorm objektivorm enesekohane vorm
Ainsus

1

2

3

3

3

3

jeg (mina)

du (sina)

han (tema, ms)

hun (tema, ns)

den (see, ms + ns)

det (see, ks)

meg

deg

ham/han

henne

den

det

meg

deg

seg

seg

seg

seg

Mitmus

1

2

3

vi (meie)

dere (teie)

de (nemad)

oss

dere

dem

oss

dere

seg

Asesõnu hun ja han kasutatakse enamasti inimeste kohta, vastavalt naiste ja tüdrukute ning meeste ja poiste kohta. Mõned ütlevad ka oma looma kohta han või hun.

Asjade, nähtuste ja enamasti ka loomade puhu kasutatakse asesõnu den ja det. Kui nimisõna, mida asesõna asendab, on mees- või naissoost, kasutatakse asesõna den, kesksoost nimisõna puhul asesõna det.

Kohtade puhul kasutatakse asesõnu den ja det vastavalt grammatilisele soole. Näiteks linnadele (en by) ja jõgedele (ei elv) viidates kasutatakse asesõna den, riikide (et land) puhul on asesõnaks det.

Boka er god – Den er god – Raamat on hea – See on hea   (ei bok – naissugu)
Er huset stort? – Det er ganske stort – Kas maja on suur? – See on üsna suur    (et hus – kesksugu)
Hva heter hovedstaden i Norge? – Den heter Oslo. – Mis on Norra pealinn? – See on Oslo
Hvor ligger Latvia? – Det ligger mellom Estland og Litauen – Kus asub Läti? – See asub Eesti ja Leedu vahel.
Mitmuse puhul on asesõnaks de, mis ei sõltu grammatilisest ega loomulikust soost. Ka mitmuslike kohanimede puhul kasutatakse asesõna de:
Hvor er barna? – De er på skolen – Kus on lapsed? – Nad on koolis
Hvor ligger Maldivene? – De ligger utenfor India – Kus asuvad Maldiivid? – Need asuvad India lähedal

Subjektivorm ja objektivorm

Subjektivormi kasutatakse, kui asesõna on lauses aluseks. Muudel juhtudel kasutatakse objektivormi. Erandjuhul võib subjektivormi kasutada lauses, mis algab Det er/Det var, kui asesõnale järgnem som-kõrvallause.
Han elsker henne – Ta armastab teda
Jeg hilser ham – Ma tervitan teda
Hvem er det? – Det er bare meg – Kes seal on? – Ainult mina
Det var meg/jeg som gjordet det – See olin mina, kes seda tegi

Enesekohased asesõnad

Enesekohaseid asesõnu kasutatakse, kui alus (subjekt) ja sihitis (objekt) viitavad samale isikule/samadele isikutele.
Jeg vasker meg – Ma pesen ennast
Vi gleder oss – Me rõõmustame
De må skynde seg – Nad peavad kiirustama

Umbisikulised asesõnad

Norra keeles on man ja en umbisikulised asesõnad. Mõlemat saab kasutada lauses alusena, kuid muudel juhtudel saab kasutada vaid en-i. Umbisikulisi asesõnu kasutatakse inimeste kohta üldiselt, ilma et viidataks kellelegi konkreetsele.
Man må ikke bare jobbe – Ei tohi vaid töötada
En kan ikke stole på avisene – Ajalehti ei saa usaldada
Man kan ikke tro på alt folk sier til en – Ei saa uskuda kõike, mida rahvas ütleb

Küsivad asesõnad

Hvem (kes), hva (mis) ja hvilken (milline) on küsivad asesõnad.

Inimeste kohta küsimiseks kasutatakse küsisõna hvem; asjade, juhtumite ja situatsioonide kohta küsimisel kasutatakse küsisõna hva:
Hvem har du invitert? – Kelle sa oled kutsunud?
Hva gjør du? – Mida sa teed?
Küsisõna hvilken käändub soos ja arvus: mees- ja naissoo vorm on hvilken, kesksoo vorm on hvilket ja mitmuse vorm on hvilke:
Hvilken klokke er riktig? – Milline kell on õige?    (ei klokke – naissugu)
Hvilket sted liker du best? – Milline koht meeldib sulle kõige rohkem?      (et sted – kesksugu)
Hvilke land skal du besøke? – Milliseid riike sa külastad?

Omastavad asesõnad

Omastavad asesõnad kuuluvad nimisõna juurde ja näitavad, kes omab seda, millele nimisõna viitab:
OmajaMeessuguNaissuguKesksuguMitmus

Jeg 

Du

Han

Hun

Vi

Dere

De

bilen min (minu auto)

bien din

bilen hans

bien hennes

bilen vår

bilen deres

bilen deres

boka mi (minu raamat

boka di

boka hans

boka hennes

boka vår

boka deres

boka deres

huset mitt (minu maja)

huset ditt

huset hans

huset hennes

huset vårt

huset deres

huset deres

barna mine (minu lapsed)

barna dine

barna hans

barna hennes

barna våre

barna deres

barna deres

Kui omastav asesõna on nimisõna ees, on nimisõna määratud vormis, nagu tabelis olevad näited.
 
Kui omastav asesõna on nimisõna ees, on nimisõna määramata vormis:
min bil – minu auto; din bok – sinu raamat; hennes barn – tema lapsed;

Enesekohased vormid

3. isikul (han, hun, de) on enesekohased vormid:

OmajaMeessuguNaissuguKesksuguMitmus

hun har gemt

han har glemt

de har glemt

sekken sin

sekken sin

sekken sin

boka si

boka si

boka si

passet sitt

passet sitt

passet sitt

pengene sine

pengene sine

pengene sine

(ta, nad on unustanud)oma kotioma raamatuoma passioma raha

Innhold