Asesõnad
Pronomen
Asesõnu kasutatakse nime või nimisõna asemel.
Isikulised asesõnad (personlige pronomen):
| Subjektivorm | objektivorm | enesekohane vorm | |
| Ainsus | |||
1 2 3 3 3 3 |
jeg (mina) du (sina) han (tema, ms) hun (tema, ns) den (see, ms + ns) det (see, ks) |
meg deg ham/han henne den det |
meg deg seg seg seg seg |
| Mitmus | |||
1 2 3 |
vi (meie) dere (teie) de (nemad) |
oss dere dem |
oss dere seg |
Asesõnu hun ja han kasutatakse enamasti inimeste kohta, vastavalt naiste ja tüdrukute ning meeste ja poiste kohta. Mõned ütlevad ka oma looma kohta han või hun.
Asjade, nähtuste ja enamasti ka loomade puhu kasutatakse asesõnu den ja det. Kui nimisõna, mida asesõna asendab, on mees- või naissoost, kasutatakse asesõna den, kesksoost nimisõna puhul asesõna det.
Kohtade puhul kasutatakse asesõnu den ja det vastavalt grammatilisele soole. Näiteks linnadele (en by) ja jõgedele (ei elv) viidates kasutatakse asesõna den, riikide (et land) puhul on asesõnaks det.
| Boka er god – Den er god – Raamat on hea – See on hea (ei bok – naissugu) |
| Er huset stort? – Det er ganske stort – Kas maja on suur? – See on üsna suur (et hus – kesksugu) |
| Hva heter hovedstaden i Norge? – Den heter Oslo. – Mis on Norra pealinn? – See on Oslo |
| Hvor ligger Latvia? – Det ligger mellom Estland og Litauen – Kus asub Läti? – See asub Eesti ja Leedu vahel. |
| Hvor er barna? – De er på skolen – Kus on lapsed? – Nad on koolis |
| Hvor ligger Maldivene? – De ligger utenfor India – Kus asuvad Maldiivid? – Need asuvad India lähedal |
Subjektivorm ja objektivorm
| Han elsker henne – Ta armastab teda |
| Jeg hilser ham – Ma tervitan teda |
| Hvem er det? – Det er bare meg – Kes seal on? – Ainult mina |
| Det var meg/jeg som gjordet det – See olin mina, kes seda tegi |
Enesekohased asesõnad
| Jeg vasker meg – Ma pesen ennast |
| Vi gleder oss – Me rõõmustame |
| De må skynde seg – Nad peavad kiirustama |
Umbisikulised asesõnad
| Man må ikke bare jobbe – Ei tohi vaid töötada |
| En kan ikke stole på avisene – Ajalehti ei saa usaldada |
| Man kan ikke tro på alt folk sier til en – Ei saa uskuda kõike, mida rahvas ütleb |
Küsivad asesõnad
Hvem (kes), hva (mis) ja hvilken (milline) on küsivad asesõnad.
Inimeste kohta küsimiseks kasutatakse küsisõna hvem; asjade, juhtumite ja situatsioonide kohta küsimisel kasutatakse küsisõna hva:| Hvem har du invitert? – Kelle sa oled kutsunud? |
| Hva gjør du? – Mida sa teed? |
| Hvilken klokke er riktig? – Milline kell on õige? (ei klokke – naissugu) |
| Hvilket sted liker du best? – Milline koht meeldib sulle kõige rohkem? (et sted – kesksugu) |
| Hvilke land skal du besøke? – Milliseid riike sa külastad? |
Omastavad asesõnad
| Omaja | Meessugu | Naissugu | Kesksugu | Mitmus |
Jeg Du Han Hun Vi Dere De | bilen min (minu auto) bien din bilen hans bien hennes bilen vår bilen deres bilen deres | boka mi (minu raamat boka di boka hans boka hennes boka vår boka deres boka deres | huset mitt (minu maja) huset ditt huset hans huset hennes huset vårt huset deres huset deres | barna mine (minu lapsed) barna dine barna hans barna hennes barna våre barna deres barna deres |
| min bil – minu auto; din bok – sinu raamat; hennes barn – tema lapsed; |
Enesekohased vormid
3. isikul (han, hun, de) on enesekohased vormid:
| Omaja | Meessugu | Naissugu | Kesksugu | Mitmus |
hun har gemt han har glemt de har glemt | sekken sin sekken sin sekken sin | boka si boka si boka si | passet sitt passet sitt passet sitt | pengene sine pengene sine pengene sine |
| (ta, nad on unustanud) | oma koti | oma raamatu | oma passi | oma raha |