Oratastic▸Norra keele minigrammatika▸ Eessõnad (Preposisjoner)
Eessõnad
Preposisjoner
Eessõnad on nimisõna või asesõna ees ja väljendavat nimi- või asesõna suhet ülejäänud lausega. Eesti keeles väljendatakse selliseid suhteid enamasti käänete, määrsõnade ja kaassõnadega. Kui tuua paralleele eesti keele käänete ja norra keele vahel, siis võiksid käänete kõige tavalisemad vasted olla järgnevad:
nimetav – Er Agnieszka sykepleier? – Kas Agnieszka on medõde? |
omastav – til; på; av Leiligheten til Agnieszka er små – Agnieszka korter on väike |
osastav – Luna ser frukt i butikken – Luna näeb poes puuvilju |
sisseütlev – i; inn i; inn Luna skal i butikken – Luna läheb poodi |
seesütlev – i; inne Hun er i butikken – Ta on poes |
seestütlev – fra; ut Henrik kommer fra Litauen – Henrik on pärit Leedust |
alaleütlev – på Hun setter glassene på bodet – Ta asetab klaasid lauale |
alalütlev – på Glassene er på bordet – klaasid on laual |
alaltütlev – fra; av Han er fra Saaremaa – Ta on Saaremaalt |
saav – ilma eessõnata Hun vil bli lege – Ta tahab arstiks saada |
rajav – til Gå rett fram til kirka og da til venstre – Mine otse edasi kuni kirikuni ja siis vasakule |
olev – som (en/et) Agnieszka jobber som sykepleier – Agnieszka töötab medõena |
ilmaütlev – uten De kan ikke lage pizza uten mel – Nad ei saa ilma jahuta pitsat valmistada |
kaasaütlev – med Gatis skal til legen sammen med kona si – Gatis läheb koos oma naisega arsti juurde |
Kohta näitavad eessõnad:
i – sees (i sekken – kotis) |
på – peal (på bordet – laual) |
bak – taga (bak huset – maja taga) |
foran – ees (foran bilen – auto ees) |
over – kohal (over byen – linna kohal) |
under – all (under bordet – laua all) |
fra – väljendab sama, mida eesti keeles seest- ja alaltütlev kääne (fra Estland – Eestist; fra Saaremaa – Saaremaalt) |
til – juurde (til dem – nende juurde) |
hos – juures (Martin er hos Agnieszka – Martin on Agnieszka juures) |
inn – sisse (Han gikk inn i huset – Ta läks majja) |
inne – sees (inne i huset – majas) |
Aega väljendavad eessõnad:
om – näitab kordumist (om sommeren – suviti) – näitab, kui pika aja pärast miski toimub (om tre uker – kolme nädala pärast) |
til – tuleviku väljendamiseks (til sommeren – suveks) |
i – näitab millal miski toimub, kasutatakse lähimate aastaaegade, nädalate puhul (i vinter – (sel/eelmisel/tuleval) talvel; i denne uka – sel nädalal) |
i – kasutatakse ka perioodide puhul (De har vært her i ei uke – nad on olnud siin ühe nädala) |
på – näitab, millal miski toimub, kasutatakse nädalapäevade puhul (på mandag – esmaspäeval) |
for…siden – näitab, kui kaua aega tagasi miski toimus (for to uker siden – kaks nädalat tagasi |
etter – pärast (etter jobben skal hun i butikk – pärast tööd läheb ta poodi) |
før – enne (før hun skal spise, må hun lage mat – enne kui ta sööb, peab ta toidu valmistama) |
Kuuluvust väljendavad eesõnad:
til – boka til Agnieszka – Agnieszka raamat |
på – prisen på leiligheten – korteri hind |
av – begynnelsen av filmen – filmi algus |
Veel eessõnu ja näiteid nende kautusest:
med – koos (Jeg var på kino sammen med vennen min – Ma olin kinos koos oma sõbraga) |
uten – ilma (Han drikker kaffe uten melk – Ta joob kohvi piimata) |
til – viitab millegi vastuvõtjale (Han ga blomster til Kari – Ta andis lilled Karile) |
for – jaoks (Det er vanskelig for meg – See on minu jaoks raske) |
av – näitab, millest miski koosneb (Bordet er laget av tre – Laud on valmistatud puust) |