Oratastic▸Norra keele minigrammatika▸ Tegusõnad (Verb)
Tugevad tegusõnad
Tegusõnad, millel minevikuvormis puudub pöördelõpp, on tugevad tegusõnad. Siin on mõned näited tugevate tegusõnade käänamisest:
|
Infinitiiv |
Olevik |
Minevik |
Perfekti partitsiip |
|
å be (paluma) |
ber |
ba |
bedt |
|
å bli (saama) |
blir |
ble |
blitt |
|
å dra (sõitma) |
drar |
dro |
dratt |
|
å få (saama) |
får |
fikk |
fått |
|
å gi (andma) |
gir |
ga |
gitt |
|
å gå (minema) |
går |
gikk |
gått |
|
å legge (asetama) |
legger |
la |
lagt |
|
å løpe (jooksma) |
løper |
løp |
løpt |
|
å ta (võtma) |
tar |
tok |
tatt |
|
å drikke (jooma) |
drikker |
drakk |
drukket |
|
å finne (leidma) |
finner |
fant |
funnet |
|
å hjelpe (aitama) |
hjelper |
hjalp |
hjulpet |
|
å sitte (istuma) |
sitter |
satt |
sittet |
|
å sove (magama) |
sover |
sov |
sovet |
|
å skjære (lõikama) |
skjærer |
skar |
skåret |
|
å stjele (varastama) |
stjeler |
stjal |
stjålet |
|
å vinne (võitma) |
vinner |
vant |
vunnet |
|
å være (olema) |
er |
var |
vært |
Mineviku ja täismineviku kasutamine
Nii mineviku (preteritum) kui ka täisminevikuga (presens perfektum) saab väljendada minevikku. Minevikku kasutatakse, kui oluline on väljendada aega, mil midagi toimus. Täismineviku puhul ei ole tegevuse toimumisaeg oluline, tähtsam on tulemus:
| Minevik | Han kom til Norge i fjor – Ta tuli Norrasse eelmisel aastal |
| Täisminevik | Han har gått ned i vekt – Ta on kaalust alla võtnud |
Täisminevikku kasutatakse ka tuleviku väljendamiseks:
Når jeg har gjort dette ferdig, kan vi gå. – Kui ma olen selle valmis teinud, võime minna.
Minevikku kasutatakse hüpoteetiliste või ebatõenäolise sisuga lausetes. Eesti keeles vastab sellele tingiv kõneviis:
Hvis jeg var deg… – Kui ma oleksin sina…
Tuleviku väljendamine:
Sarnaselt eesti keelega ei ole norra keeles grammatilist tulevikku. Tulevikku saab väljendada järgmiselt:
- Oleviku abil (nagu ka eesti keeles):
| Jeg går hjem i morgen – Ma lähen homme koju |
- kommer til å-konstruktsiooni abil (kasutatakse rohkem kõnes ja selle konstruksiooni abil väljendatakse olukordi, mille üle tavaliselt ei ole kontrolli, näiteks tundeid)
| Jeg kommer til å savne deg – Ma hakkan sind igatsema |
- modaalverbi vil abil (kasutatakse, kui arvestatakse või teatakse, et midagi juhtub tulevikus, kuid selle üle ei saa otsustada)
| Det vil regne i morgen – Homme sajab vihma |
- Modaalverbi skal abil (plaani, kavatsust või tegevust, mille üle kellelgi on kontroll)
| Jeg skal reise i morgen – Ma lahkun homme |
- Tegusõnade får ja blir abil (kui olevikus on lausetes tegusõnaks har või er, saab tulevikku väljendada tegusõnadega får ja blir)
| Henrik har en gjest – Henrikil on külaline |
| Henrik får en gjest – Henrikile tuleb külaline |
| Luna er ei jente – Luna on tüdruk |
| Luna blir ei kvinne – Lunast saab naine |
Enneminevik (preteritum perfektum)
Enneminevik moodustatakse samal viisil kui täisminevik, kuid vahe on selles, et abitegusõna on minevikus:
| Täisminevik | Enneminevik |
| har spist (on söönud) | hadde spist (oli söönud) |
Enneminevikku kasutatakse, kui väljendatakse sündmust minevikus, mis toimus enne mingit teist minevikusündmust:
De hadde spist da jeg kom. – Nad olid söönud, kui ma tulin.
Modaalverbid
Infinitiiv | Olevik | Minevik | Täisminevik |
å skulle (plaanima) | skal | skulle | har skullet |
å ville (tahtma) | vil | ville | har villet |
å kunne (oskama, võima) | kan | kunne | har kunnet |
å måtte (pidama) | må | måtte | har måttet |
å burde (pidama) | bør | burde |
Modaalverbidega väljendatakse:
Plaani (skal)
| I dag skal Nils på fisketur – Täna kavatseb Nils kalale minna |
Soovi (vil)
| Agnieszka vil gjerne hjelpe Jolanta – Agnieszka soovib Jolantat aidata |
Vajadust (må)
| Legen sier at Gatis må endre kostholdet sitt – Arst ütleb, et Gatis peab oma toitumist muutma |
Soovitust (bør)
| Du bør legge deg – Sa peaksid magama minema |
Oskamist (kan)
| Henrik kan ikke norsk, men han forstår litt – Henrik ei oska norra keelt, aga ta saab sellest natuke aru |